Õppekorraldus

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE SISU, EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

Jaanilille Lasteaias on õpi- ja kasvukeskkond lapse arengut toetav vaimse, sotsiaalse, füüsilise ja digitaalse keskkonna tervik, mis toetab lapse positiivse enesehinnangu kujunemist ning arenemist iseseisvaks, algatusvõimeliseks ja aktiivseks õppijaks.

Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on:

• lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
• tervise hoidmine ja edendamine ning lapse liikumisvajaduse rahuldamine;
• lapse loovuse, huvi ja omaalgatuse toetamine;
• erinevate valdkondade ja tegevuste lõimimine, võimaldades vabamängu,  katsetamist, aktiivset õppimist; 
• demokraatlike ja lugupidavate suhete väärtustamine nii enda kui teiste suhtes;
• lapsele turvalise, hooliva, kiusamisvaba keskkonna loomine;
• kodu ja lasteasutuse koostöö;
• Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine s.h mitmekeelsest perest pärit lapse keelelise arengu toetamine;
• õppe- ja kasvatustegevuste rikastamine digitehnoloogiliste vahendite abil.

Õpi- ja kasvukeskkonna kujundamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

• Lapsekesksus: õpi- ja kasvukeskkonna kujundamisel arvestatakse lapse vanust, arengutaset, võimeid, huve, vajadusi, terviseseisundit ning keelelist ja kultuurilist tausta, samuti õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke ja sisu.
• Koostöö: õpi- ja kasvukeskkonna kujundavad õpetajad koostöös laste, abiõpetajate, teiste töötajate ning vajadusel lapsevanematega.
• Vaimne ja sotsiaalne keskkond: luuakse lapse heaolu toetav, usaldav, sõbralik ning vägivallavaba õhkkond, mis põhineb ühistele väärtustele ja kokkulepetele. Toetatakse laste omavahelist koostööd, üksteisega arvestamist ja erinevuste väärtustamist, tunnustatakse laste ideid ja arvamusi ning tagatakse aeg mõtestamiseks, aruteluks ja tagasisideks.
• Võrdsed võimalused ja aktiivne osalus: tegevusi, õpet ja õppematerjale kohandatakse paindlikult vastavalt laste vajadustele, võimaldatakse valikute tegemist ning luuakse kõigile lastele võrdsed võimalused aktiivseks osalemiseks õppe- ja kasvatustegevuses.
• Füüsiline keskkond: tagatakse turvaline, paindlik ja õppimist toetav keskkond, kus õppeprotsess on nähtav ning õppe- ja mänguvahendid mitmekesised ja kättesaadavad. Ruumid võimaldavad tegutsemist nii ühiselt kui alarühmades ning pakuvad vajadusel võimalust omaette tegutsemiseks. Lastele luuakse igapäevaselt võimalused mängimiseks ja aktiivseks liikumiseks nii sise- kui õuekeskkonnas.
• Mitmekesine õpikeskkond: õppe- ja kasvatustegevus toimub siseruumides, õues ning võimalusel ka väljaspool lasteaeda, võimaldades lastel õppida erinevates keskkondades vahetu kogemuse kaudu.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti esitatakse kuues valdkonnas:

1. mina ja keskkond;
2. keel ja kõne sh eesti keel kui teine keel;
3. matemaatika;
4. kunst;
5. muusika;
6. liikumine.

ÕPPEAASTA EESMÄRK

Õppeaasta 2026/2027

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

VÄÄRTUSED

PROJEKTÕPE

Jaanilille Lasteaias rakendatakse õppe- ja kasvatustegevuses projektõppe põhimõtteid, mille keskmes on aktiivne, uudishimulik ja avastamisrõõmu kogev laps. Projektõpe lähtub laste huvidest, küsimustest, varasematest teadmistest ja kogemustest ning võimaldab õppida terviklikult, seostades erinevaid õppevaldkondi igapäevaeluga.
Projektõppes on laps õppimisprotsessi aktiivne osaline – ta küsib, uurib, katsetab, arutleb, teeb koostööd ning otsib koos kaaslaste ja õpetajaga lahendusi. Õpetaja roll on olla õppimise suunaja, innustaja ja toetaja, luues keskkonna, mis soodustab avastamist, loovust ja iseseisvat mõtlemist.
Projektõpe võimaldab lõimida kõiki õppe- ja kasvatustegevuse valdkondi ning kujundada üldoskusi, nagu koostöö-, suhtlemis-, enesejuhtimis-, probleemilahendus- ja õpioskused. Õppimine toimub mitmekesiste tegevuste kaudu – mängides, uurides, katsetades, liikudes, luues, õues õppides ning kogukonnaga koostööd tehes. Oluline osa projektõppest on ka õppimisprotsessi ühine mõtestamine ja refleksioon, mis aitab lapsel teadvustada oma arengut ja õpikogemusi.